Sinine ookean peenras!
1-aastane. Taime kõrgus 20 cm. Intensivset värvi ilus kohev õisik. Õitseb eriti rikkalikult ja pikaajaliselt, esimeste öökülmadeni.
Erinevate iluaedade, rõdukastide kujundamiseks. Talub hästi kärpimist, kerge pistikuid teha.
Seemned püsivad elujõulisena 2-3 aastat. 1 g-s kuni 6000 seemet.
* See kompositsioon kaunistab aeda sügisel, kui enamik taimi on juba ära õitsenud...
Muru keskel, madala kiviäärise taga kasvab ogaõun, kelle õied puhkevad kuni öökülmadeni. Taime võib istutada ka dekoratiivvaasi kui ka vahetult peenrasse. Ogaõuna ees kasvab vähenõudlik päsmaslill, kelle sirelilillad õied harmoneeruvad värvi poolest suitsupuu lehtedega ja lillade aedastritega ning mitmeaastaste krüsanteemidega. Kivist äärise lähedal kasvab ogaputk. Kivide vahelise ruumi võib täita mullaseguga ja istutada sinna mägisibulaid või kivirikke. Samaks eesmärgiks sobib ka padjandfloks.
Tagaplaanile võib istutada kadakapõõsa.
Taimede spetsifikatsioon:
1. Suitsupuu (Cotinus coggygria)
2. Suviaster (Callistephus chinensis)
3. Ogaõun (Datura metel)
4. Päsmaslill (Ageratum houstonianum)
5. Kadakas (Juniperus sabina)
6. Krüsanteem (Chrysanthemum)
7. Ogaputk (Еryngium planum).
Eng.: Bluemink, blue billygoat-weed, flossflower. Suom.: Sinitähtönen, agera. Sven.: Leverbalsam, ageratum. Bot. syn.: Ageratum houstonianum P. Mill.
* Mehhiko päsmaslill kasvab metsikuna loodudes Mehhikost kuni Peruuni. Mitmeaastane rohtjas või poolpõõsastaim. Kultuuris kasvatatakse kui üheaastast taime. Õitseb rohkesti juuli kuus kuni esimeste öökülmadeni. Vilja(seemneid) annab septembri alguses. Seemned säilivad 2-3 aastat. 1,0 g sisaldab kuni 6000 seemet.
Vajab avatud, päikesepaistelisi kohti, isegi väiksemas poolvarjus venib taim välja ning ei õitse enam nii kenasti. Kasvab ja paljuneb kiiresti kergetel neuraalsetel viljakatel pindadel. Liiga rammusal pinnal kasvatab ta suure vegetatiivse massi, ning õitsemise efektiivsus väheneb. Ei talu tooreid, kiviseid pindu!
Hooldamine: rikkalikult kasta, kuid mitte üleliia !
Kannatab hästi lõikamist ja kärpimist. Peale kärpimist kasvab ta kiiremini tagasi ning hakkab ka tavaliselt kohe õitsema. Taim on väga soojalembene, isegi tühised öökülmad võivad ta hukutada. Regulaarselt rohida ja kobestada. Õitsenud õied tuleks ära noppida.
Paljundamine: seemnetega ja pistikutega. Seemnetega paljundamisel võib esineda suur värvuse vahe õitel. Enamustel sortidel on liigi puhtus alla 80%.
Seemnete külvamine viiakse läbi märtsis-aprillis ning külvatakse kastikestesse või kasvuhoonesse. Istikud tulevad välja 14 päeva pärast, kolme nädala pärast tuleks nad pikeerida kas eraldi kastidesse või kasvuhoonesse. Soovitavalt teha seda kaks korda. Istikud ei kannata niiskust!
Kasta oleks soovitatav hommiku tundidel ning kasvuhoonet peab ka aeg-ajalt tuulutama.
10-14 päeva enne välja istutamist tuleks kasvuhoone raamid maha võtta ja panna tagasi alles siis, kui on tulemas öökülm. Avamaale istutatakse taimed peale kevadisi öökülmi, jättes taimede istutusvaheks 15-20 cm. Taimed õitsevad 60-70 päeva peale istikute ilmumist. Kasutusel kultuuris aastast 1733.
Kasutamine: päsmalille hinnatakse tema harvaesineva erksinise värvuse pärast. Meie riigis kasvatatakse teda tavaliselt peenardes, gruppidena, rõdude haljastuses ning ka poti kultuurina.
Istutage päsmaslill lillepeenra äärde, aia tee äärde, grupina aia esiplaanile või isegi rohu sisse, et jääksid efektiivsed värvilaigud. Sobib ka õue vaasidesse, konteineritesse ning rõdu kastidesse.
Pikemad taimed sobivad ka lõikelilledeks, mida saab kombineerida teiste suureõieliste ja erksavärviliste lilledega.
Päsmaslill säilib vees kaua, eriti siis kui lõikate lille siis ära, kui teistel alles õiepungad kinni.
Partnerid: eriti hästi sobib koos saialillega, pruudisõlega, üheaastase raudürdiga jt.